Kui iseennast ei aita, siis ei aita sind keegi (v.a. üks inseneriala doktor)

by

Kui ma arvasin, et TÜ on massiülikool, siis tasus mul ainult Bologna Ülikooli tulla, kus 2006. aastal oli 95 771 õpilast - kujutage ette veel olukorda pea 6 aastat hiljem. Erasmuslased võetakse kõik hea meelega vastu, aga nendega tegeletakse vähe. Minu suureks üllatuseks ei antud mulle mappigi, kus oleks sees linnakaart ja muud hädavajalikud infovoldikud. Võib-olla oli probleem selles, et minu case oli natuke erinev - vahetasin oma campuse enne tulekut.

Nt sellise lihtsa asja nagu keelekursus, mille ülikool on tõotanud lubada igale tudengile vähemalt ühe tasuta, saamine on paras peavalu. Esiteks, ei saa saadetud kirjadele vastust ikka pikka-pikka aega, oletatavalt senini kuni kursus juba täie rauaga käib ja kes väljas see väljas. Vastuseks saad, et kursus on täis ja olete teretulnud algselt detsembris (hiljem juba veebruaris) ehk siis kui mind enam nii naljalt siin ei ole.
Nii ja mis jääb üle kui soov keelt õppida on suur, aga abi ei saa kuskilt või õigemini määratud kohast. Pöördud asja poole, mis pole nii sulle määratud ehk hakkad otsima alternatiive - kursused immigrantidele. Ühel segasel ajal pühapäeva hommikul inseneriteaduste parklas Internetti tagaajades kohtusin ühe toreda doktorandiga, kes lasi mind väravast sisse ja post-doc. spets ruumi kus olid kõik mugavused, pluss pealekauba pakuti kohvi. Nädal-paar hiljem potsatas mu meilikontole sõnum lubatud infoga kohalike kursuste kohta. No olgu, päris sealt ma otsitut ei leidnud, aga sain uue suuna ja st leidsin ennast ühel õhtusel ajal hämaras kõrvaltänaval ootamas koos teiste tõmmude-kollakamate jm tumedapäise meeste-naiste seltskonnas, et registreeruda kohaliku metodisti kirikus. 
Niisiis on esimene loeng möödas ja rahul mis rahul. Väike 5 liikmeline grupp koos toreda eraõpetajaga, seltskonnaks 2 marokolast, 1 tuneeslane, 1 ukrainlane ja noor hiinlanna. Tase on juba natuke edasijõudnum, kuna eelminetatud on mõned kuud - aastad siin elanud ja mina aastajagu õppinud. Kõik räägivad midagi ja üritame püüdlikult teineteist mõista ja aidata.
Võrratult tore. Kohe nii tore, et püüan kohe peale lennata ja vestlen ootamatult oma korterist eestleidnud neiuga maast-ilmast, koolist ja ajakirjadest.

Ciao,
Hk