by Heidi K.
Südamlikud tervitused kõigile,
vaatamata kiiretele aegadele, mis hõlmavad kooli-, töö- ja raamatukogutunde hiliste öö- ja varaste hommikutundideni välja üritan ka blogi mitte unarusse jätta. Nii kasutangi esimest pooleldi kättevõidetud vaba õhtut ka teie tarbeks.
Tänane päeva algas liiga vara essee kirjutamisega, järgnes mõni tund und, muude asjatamiste tegemine, mis hõlmas ringijooksmist, loengus ja seminaris osalemine, millest viimane nõudis liigset pingutust, milleks äraräsitud mõistus ei olnud enam väga võimeline, paari asjatamist veel ja taaskordset koju töölaua taha naasmist, et revideerida esialgsed idiootsused, mis hommikul said kirja pandud. Tunnine vahepaus noorte andekate bändide kuulamiseks, mis tekitas punkt üks, pisut "vana" tunde, teiseks, tekitas pisikese kadeduse, et akadeemiline maailm on mind nii endasse neelanud, et enam pole la musica jaoks aega olnud. "Kõigi aeg tuleb millegi arvelt," ütles mulle kord üks tark naine... Aga siiski tuleb käesoleval hetkel vajalikud eesmärgid paika panna ja neid järgida - vahel, nui neljaks. Essee valmis viimaks ja käes on "kergem kui heeliumiga täidetud õhupall" hetk (see avaldus ka poest tulles kõnnakus ilmselt).
Pildid Meie nädalavahetusest.
Head,
Heidi
