Mälestus detsembrist
by Heidi K.
Kunagi ammu enne jõule käisime Jaanuse ja ülejäänud Seltsiga Tartus Kristlikus Noortekodus piparkooke küpsetamas ja laulmas. Teist aastat jutti tipneb sellega mu jõulutunne, kuna lihtsalt oivalisemat jõulu-hetke enam olla ei saa. Täiskasvanute maailm on üks asi, aga olla mõned tunnid laste maailmas on imeline. Pluss lapsed tegid mulle kaasa piparkooke, milles oli rohkem glasuuri kui piparkooki (glasuuri natuke kookisin hiljem noaga maha), aga need olid imelised.
Me laulsime, oli tore ja lahkusime... Kuid kui käisin neid (sealjuures üksinda) Tartu Peetri kirikus nende jõulu-missal kuulamas jäin täiesti pahviks lööduna lihtsalt kuulama. Need lapsed oskasid laulda ja veelgi enam - neil oli oma koor, mitmed ansamblid, mängisid kõiksugu pille jne... Ja kirikus oli külm ning nemad oli valgete pluuside väel (prrr). Ma Mänspäe kirikusse sel aastal ei jõudnudki, kuid see täitis selle jõulu-tunde asemiku täielikult...
Selline lumise-päeva-meenutus Hiiumaalt... Ja nüüd kokkama!