by Heidi K.
Ciao cari amici!
Pärast ligi poole nädala jagu mõnetunniseid uninakuid sain ma oma klassikalise saksa filosoofia loengu referaadid teemadel "Schellingi ja Hegeli kunstikäsitus" ja "Alusepanek kommete metafüüsikale 393-399" lõpuks teele saadetud. Nüüd on üks puhkeõhtu ja siis laus Kanti-ralli kuni laupäevani, kus pean eksamil oskama suuliselt ettevuristada kõike, mida Kanti trantsendentaalfilosoofiast, metafüüsikast, moraaliteooriast jm kõigest tean. Eksamisessi võlud avalduvad närveldamises ja õppimises varastest hommikutundest hiliste öötundideni välja. Kuid eesmärk pühendab abinõu pea et alati.
Mul on üsna hea taktika õppimiseks: eneseületust tuleb premeerida. Ehk ka täna oma väga nappide unetundidega olin pühalikult veendunud, et täna on see õnnis päev, kus ma kokkan. Ma olen suutnud kõik lähedased juba tõenäoliselt hulluks ajada sellega, kuidas-mis-ja-millal on tervislik süüa (siinkohal olen ma tõesti tänulik, et nad mind jõulude ajaks majast välja ei tõstnud oma suure moraali-lugemisega) ja hetkeline suurvaimustus on kirg kokkamise vastu. Mis tunne Teil oleks kui keegi hakkab Teile kell 2 öösel lugema ette kõige isuäratavamaid retsepte? Ja seda mitte isegi söömisrõõmu pärast, vaid kokkamise enda pärast. Aga retsepte olen ma tõesti ülihäid leidnud... Mhm mhm mhhm mhm mhmmm (nagu see väike nunnu draakonike kunagi TV3 multikas). Nii ja tänane lemmik on siin:
2) Basiiliku-lõhnaline tomatipirukas
Integreerisin nad oma maitse järgi kokku...
Kokkamissaaga oli eriti lustlik samuti. Kõigepealt keevad kõrbemise ääreni mu naabrinaise kartulid ning seda seetõttu kuna noormees oli "unustanud" kontrollida, sest "Ma vaatasin, vett oli ju piisavalt!". Järgnes eht-naiselik rusikaviibutamine. Siis otsustab minu ahi poole küpsetamise pealt streikima hakata. Naabrimees 2 tuli nuge ja kahvleid keetma, mille kapinurgast leidis. Mina suutsin ennast jälle toast väljalukustada ja kõike muud säärast. Ja muideks see pirukas on lihtsalt imeline.
