by Heidi K.
Istun jalad teki all, kuna teki peal hoidmiseks on juba liiga külm - seda mõistsin juba raamatukogust kontsade ja seelikuga kodu-poole lipates. Kohvi jahtub ja on kerge seene maitsega, kuna unustasin pärast seente tükeldamist, et see ei olnud selle otstarbega. Istun ja mõtlen:
Kõik ütlevad, et "mine!", aga minna milleks, minna kuhu, minna millal...? Aga minemata siiski ei tohiks jätta...
---
Uurimustöö kavand on valmimata, lõppes paanikahoog ja rapsimine. Istun ja mõtlen. Kirjutan üles märksõnu ja lonksan kohvi. Hingan rahulikumalt ja kuulan muusikat. On kiire, kuid öö on ees. On kiire, kuid homne on ees. On kiire ja ka homne on kiire.
Filosoofia paberite poole rühkiv idealist lõpetab.
