by Heidi K.
Siin ma siis olen, 1m korda 1m rõduplatsi peal laua ja tooliga näppamas taaskordselt naabri wifit. Parmud tüütavad, kuskil haugub üks paaniline koer ja tulin just mingist küla(tegelikult ikkagi linna-)poest WC-paberi 8-packiga (tõeline meestemurdja nagu kogemus näitas)... Leidsin kapist kõrre ja joon head paremat. Ma pole päris kindel kuidas ma üldsegi välja näen, sest pole kaks päeva eriti pühendumusega peeglisse vaadanud ja läpaka tume (ning sageli petlik) ekraan näitab, et polegi nii viga.
Seljataga on pärast unetut ööd üsna tegus päev... Anger-management vana põrandaga, koristusreid ja muruniitmismaania. Vaadates uuesti, siis muru näeb üsna kobe välja... Kuigi ma kartsin seda jubedat elukat nagu tuld... Ehk siis lõpetan selle blogimise särava naeratuse saatel, kuna siin on lihtsalt liiga mõnus. :)
Folgist.
