by

Sass Henno "Elu algab täna"

.....
“Jah, ma mõtlesin ise ka selle peale. ...Kuule kas sa vene keelt
oskad?”
“Üldse ei oska, roppusi tean mõnda,” ütles Kätlin häbelikult,
“miks sa küsid?”
“Mulle anti mingi ülesanne oma tavalisest päevast mingi jutt
kirjutada vene keeles.”
“Jube, ma pole keskkoolist saadik vene keelt sõnagi kirjutanud.”
“Ma ka mitte.”
Mõtlen hetke oma päevast. Issand kui igav.
See, mis nüüd algab, on lemmikosa. Kõik kohustused on selja
taga. Sinuga on ilus noor tütarlaps. Sa saad varsti süüa. Ja pärast
kõike saad sa minna kohta, kus sa elad ja magada.
Kuid vahel sul ei tule und.
Sa mõtled vahel oma korterikaaslasele.
Ta joob pilsnerit ja kirjutab luuletusi, mis ei riimu. Kogu oma
vaba aja istub ta kuskil keldrikohvikus ja suitsetab isekeeratud
paberosse. Ta riided haisevad esikunagis. Ta juuksed on dušikabiini
äravoolusõrestikus. Miks ma temaga koos elan, tekib küsimus. Tudengid
teavad. See on nii-öelda sundolukord.
....
Nõnda liigub lõpu poole su noor elu. Muidugi selle peale sa ei
mõtle. See on järjekordne tagantjärele tarkuse moment. Seega üsna
mõttetu.
.....