by Heidi K.
Eile korraldasime O-ga (lõpuks!) kokkusaamise. Kasutasime võimalust ja käisime Toomemäel sügist pildistamas. No tõepoolest ilusaid pilte sai. Seejärel tulime minupoole kokkama risottot. Sinna kõrvale kuulus muidugi punane vein ja magustoiduks jäätis. Ehk siis Oivi tegi jälle seda plaani, et sööb mu vaeseks ja lahkub. Aga ega mul eriti selle vastu midagi pole. Ma olen vist peaaegu kõigile oma külalistele süüa teinud. Naljakas. Ja kuna õhtul mõtlesime tema poole minna ja teepeale jääb juhuslikult Illusioon. Olgu, ausalt öeldes natuke ikka teisele poole, aga siiski. Nii, et jätkasime õhtut seal. Pidu oli hea nagu alati, kuid jalutuskäik läbi öise Tartu siiski parem. Öösiti tulevad lihtsalt kõige säravamad mõtted. Nt. katse ronida Jakob Hurda kuju sülle (või õigemini raamatu peale) istuma. Mis äärepealt oleks üsna kehvalt lõppenud. Märg kivi ja libedad jalanõud ei sobi kokku. Ma kujutasin juba ette kuidas ma peaks koolis seletama oma murtud käeluud filosoofidele... Üsna piinlik oleks olnud. No ma siin öösel švipsis peaga mõtlesin, et ... noh võiks Jakob Hurdaga filosoofilises mõttes lähemat tutvust teha ja... Jutu mõte on selge ma arvan... ;)
Äratus oli lihtsalt nii filmi-hetk kui vähegi andis- magan sügavalt ja järsku ajab Oivi mind üles, ütleb, et ta toanaaber (kelle voodis ma crashisin) tuli vist. 10 sekiga voodist üles, voodi korda ja hüppasin O. voodisse sooja. Toanaabrit ei tulnud muideks. Aga naljakas oli küll. Ma ei kujuta ette miks nende ühikas nii külm on... Veider... Ei raatsi vist kütta.
Aaa... ma sain lõpuks kohvi! Ja ostsin täna poest pannkoogijahu... Sest laupäev ja pühapäev on nii pannkoogipäevad. No on lihtsalt.
