It's a Heidi thing...

Ma pole pikka aega midagi kirjutanud väga lihtsalt põhjusel- aega pole. Pühapäeval kolisin oma kraamiga Tartu. Ühikas on päris mõnus. Ma ei tahtnud enam KUNAGI elada taolises haigla-suguses ühikas nagu Kärdlas oli. Kõik kasvatajate ja kontrollidega ja kliinilise puhtusega. Selles suhtes on siin nii mõnus. Meil on lahe lihtne tapeet seinas ja valge krohvitud lagi. Ainult aken vajaks tööd, aga see jääb kardinate taha, nii et sellest on ikka suhteliselt ükstaskõik. Esmaspäev oli päris lahe. Hommikul aktus peahoones (mis oli muideks super-ilus) ja siis Filo- infotund ning siis veel tutvustus tuur (mis venis nii nii pikale). Siis chillisime Kaiaga linna peal ning seejärel kolisime filosoofidega Piro-parki "tutvumisõhtule". Kell 22.00 alustasin napsusena oma 2.2 km teekonda kodu poole. Ma pole korralikult süüa saanud 3 päeva. Kaks korda päevas midagi. Täna sain lõpuks korralikult õhtusööki valmistada. Päris hull kui tunnid on 8-20. Kell kümme sain alles süüa ja siis polnud eriti isu ka, aga sööma peab. Meie kraanist tuleb Väga kahtlast vett. Kuum vesi on piimjas ja külm on ka imelik. Täna ostsin veepudel (lõpuks!). Ah jaa. Ma suutsin esimestel päevadel kohe haigeks ka jääda- enam tublim ei saa olla. Hull nohu oli terve päeva. Õnneks oli mu tublil toanaabril Teraflud- ma nii loodan, et see aitab, kuna täna oli paras põrgu, aga kohe esimesel päeval skippima ka ei hakkaks. Loengud on täiesti klass omaette: antiik kultuuri pärand Euroopas, kultuuride vaheline kommunikatsioon, Loogia (inglise keeles sakslase poolt) ja saksa keel, mis on päris tore. Täna õppisin: Ich bin Heidi. Ich komme aus Estland, aus Hiiumaa. Tartu on päris mõnus linn- päris kiiresti harjub ära. Soovitan soojalt. Mul on päris palju toidukraami, aga aega pole,et süüa. Täna just arutasime, et koht läheb tühjaks, aga siis see tunne maagiliselt kaob ja kuidagi suudab ikkagi õhtuni vastu pidada.Kuulub vist tudengielu juurde. Meie oli orgunnitud suur-suur rebaste nädal, aga kõik üritused toimuvad siis kui on loengud, nii et päris jama on. Homme on õnneks poisut vähem loenguid, umbes kolm vist. 10.15 algavad ja 18.00 lõppevad. Olgu kell 8 peab vist küll ärkama, kuid siiski tund aega saab kauem põõnata kui täna. Ja ma tean,et kirjutasin jälle kiiruga, aga siuke uni on. Ja kell on alles 23.04. Jama. Viimased päevad on nii naljakalt ja uimaselt möödunud ning ma kahtlustan, et osalt on selles süüdi mu Teraflu ravimiteed. Enesetunne on juba parem, aga nohu on ikka veel. Natuke jama kui ei saa nautida neid väheseid sooje päevi mis veel jäänud. Pidevalt peab sissemässitult olema. Ja mu pidev foobia on see ka, et ma nakatan oma kaasfilosoofe,sest päris sitt tunne on ikka kui keegi Sinu pärast haige on. Ülikooli juures on ainult üks negatiivne asi- süüa ei jõua. Eile oli lõunaks kaks banaani, mis ma poest kaasa haarasin ja täna pähklipakike. Ehk siis lühisõnadega päris kõva dieet. Täna jagati tudenginuudleid ja kaks selli mu kõrval olid nii näljased, et sõid neid "toorelt". Päris koomiline oli. Tartu juures on kõige mõnusam asi anonüümsus. Kärdlas see tohutult häiris mind ,et enamus inimesi, kui isegi ei tundnud sind, siis kaudselt teadsid ikka. Ajaa-nädala laul- Colbie Caillat „Begin again“