It's a Heidi thing...

Nüüd oleme Oiviga Lõuna-Eesti avarustes. Elame maalähedasemast-maalähedamat elu. Selle tunnistuseks võin öelda, et just astusin muti-mulla auku ja mind üritab üks tüütu parm närida. Ehk siis istun muru peal ja naudin potentsiaalse naabri wirelessi... Kui ta ainult teaks...
Üritan juba kolm tundi õhtuks Slumdog millioneri allalaadida, 50% on vist käes kah... Võib-olla õhtul saab kino teha- Oivi kõllid ja minu kõikvõimas läpakas, mis lausa imeb wirelessi...
Teisel pool elav naaber mulle nii üliväga ei meeldikski, kuid tal maailma parimad kirsid ja kohe palju. Loodan, et ta pole kirsipuud maha võtnud suve jooksul. Varsti peaks selguma. Kahju, et nett majja ei ulatu, saaks õhtul ka häkerdada.
PS. peaks Anni Arro kokaraamatu käsilevõtma, saaks lõpuks korralikult süüa.

Hääd suve!